Mida rohkem vanemaile ja kasvatajaile ohte lahti räägitakse, seda parem.

Tuuli Jõesaare intervjuu Siiri-Liisi Kraaviga Eesti Päevalehes 8.mai 2012

Vanema ja lapsehoiu koostöö mõjub paremini kui mis tahes ettekirjutus, arvab kasvatusteadlane Siiri- Liisi Kraav.

Viimsi lasteaias Amarüll olnud juhtum, kus poiss end kiigel salliga poos, paneb mõtlema, kas lasteaedades seadusega nõutavast personalist piisab. Esiteks ohutuse ja teiseks ka lapse arengu huvides. Mida teie arvate?

 

Olen keskendunud eelkõige lapse arengu ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamise küsimustele, millest kummagi jaoks ei piisa praegu lasteaedades lastega tegelevast personalist. Ükskõik kui suurepärane on õppekava ja kui kõrge haridusega õpetajad – kui lapsel ei ole kasvatajaga lähedast suhet, jääb tal midagi vajaka.

Turvalisuse tagamine on omaette teema: siin mängib peale piisava hulga hästi treenitud personali olemasolu suurt rolli ka keskkonna ohutus. Ja nagu Viimsis, võivad õnnetused juhtuda ka siis, kui lapsi on kohal päris vähe.

Viimsi vald saatis pärast õnnetust laiali kirja, milles teatas, et pikki salle, nööre jms ei tohi laste riietel olla. See tekitas kohe küsimuse ülereguleerimisest. Kas laste igapäevaelu korraldamiseks on vaja rangemaid ettekirjutusi?

Paraku näitavad kogemused, et vaatamata kõigile regulatsioonidele, tervele mõistusele ja nõuetele vastavatele tingimustele juhtub ikka aeg-ajalt õnnetusi. Mida rohkem võimalikke ohukohti lahti räägitakse, seda parem. Teadlikkuse suurendamist on vaja nii vanematele kui ka lapsega töötavatele inimestele. Näiteks saaks ohtu ennetav kasvataja keelata lehviva salliga lapsel kiikumise või sättida ta riietuse selliseks, et see oleks ohutu.

Olen mitu korda mõtisklenud, kuidas reguleerida, millal peab päevahoid lapse tervist puudutavast vanemale teatama. Kas nohuseks muutunud nina (mis on tõenäoliselt nakkusohtlik) on piisav põhjus vanemale helistada? Või marraskile kukutud põlv? Kuna tervisehädade skaala on nii lai ja lapsevanemate suhtumine erinev, siis ilmselt ei saa paika panna ühest regulatsiooni. Tuleb lihtsalt loota, et lastega töötav inimene on alati värskelt läbinud esmaabikoolituse ja oskab hinnata riske ning ühtlasi tunneb ka lapse perekonda ja vanemaid, et leida õige hetk, millal vanematele helistada.

Olen näinud õhtustel kontsertidel üsna paljusid väikelapsi emade-isade süles, kuid ilma kõrvaklappideta. Kas võib olla, et oleme mõnel puhul väga tähelepanelikud – nöörid kapuutsidel keelatud –, aga teisel puhul vaatame läbi sõrmede?

Ma arvan, et võrreldes sellega, mis laiemas maailmas toimub, on Eesti lastel keskmiselt ikkagi hea ja turvaline elu. Kindlasti tahaks, et kõigi vanemateni jõuaks arusaam, et väike laps vajab oma ellu rutiini ja tasakaalu, et toit võiks olla aus ja puhas ja et enne kooli vajab laps maksimaalselt suhtlust ja minimaalselt helendavaid ekraane. Aga võib-olla veelgi rohkem näen ma praegu puudust selles, et lapsevanemad ja lapsehoiud-lasteaiad suudaksid teha tõhusat koostööd lapse kasvatamisel: arutada üheskoos lapse argipäevase päevahoiu küsimusi ja seda, kuidas tagada lapsele parimad arengutingimused.

Veetsin oma lapsepõlve rõõmsalt ringi ronides, kapuutsinöörid tolknemas, memme kootud triibuline pikk sall ümber kaela. Küllap teisedki. Kas varem olid lapsed osavamad „ellujääjad” või me lihtsalt ei tea toonaseid õnnetusi?

Õnnetusi juhtus vanasti ja juhtub ka tänapäeval palju rohkem, kui neid avalikkuse silma alla jõuab. Eks see on ju mõnes mõttes normaalne – lastega juhtub. Kasvataja pöörab pea korraks kõrvale ja selle sekundi jooksul jõuab üks laps teisele hambad põske lüüa. See on elu osa, nii lapsed õpivadki.

Et vanem saaks tunda ennast turvaliselt, kui oma kalleima vara hommikul üle annab, vajab eelkõige usalduslikku suhet ja head koostööd lapsevanema ja päevahoiu vahel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: